作曲 : Eeva Talsi I Tõnis Parksepp
Peos on risti läinud mu sooned,
ei tunne peeglist ennast ära,
vaid su rõõm veel meenutab mulle:
kord ma kilkasin nagu sa.
Tule tuppa, taevas seab riidu,
aitab küll nüüd mängimisest!
Silme ette kerkib mu ema,
kelle keeld mul pisaraid tõi.
Las ladistab vihma,
see on päikse hind,
veel tuleb päev, mil mõistad mind.
Las ladistab vihma,
sees on ärev hing,
veel tuleb päev, mil mõistad mind.
Ära tihu, taevas läks riidu,
vihmas saaks su mõmmi külma.
Pole minu võimuses muuta,
mis elu ülalt alla saadab.
Pliidis tuli praksub toa soojaks,
sõstrasilmad välguvad tuld.
Vana ema võttis mind sülle,
kadus kurbus, suud sai mu selg.
Las ladistab vihma,
see on päikse hind,
veel tuleb päev, mil mõistad mind.
Las ladistab vihma,
sees on ärev hing,
veel tuleb päev, mil mõistad mind.
Taas selgineb taevas,
hajub sajupilv,
pea meeles, ikka hoian sind.
Taas selgineb taevas,
küll on heitlik ilm,
pea meeles, ikka hoian sind.
Veel tuleb päev, mil mõistad mind.
Las ladistab vihma,
see on päikse hind,
veel tuleb päev, mil mõistad mind.
Las ladistab vihma,
sees on ärev hing,
veel tuleb päev, mil mõistad mind.
Taas selgineb taevas,
hajub sajupilv,
pea meeles, ikka hoian sind.
Taas selgineb taevas,
küll on heitlik ilm,
pea meeles, ikka hoian sind.
veel tuleb päev, mil mõistad mind.
pea meeles, ikka hoian sind.